Rannaniidud on poollooduslikud kooslused, kus taimestik on tänu aastasadu kestnud karjatamisele väga madal. Rannaniidu taimestik on väga ainulaadne, sest seda ujutatakse sageli suurvee ja tormidega üle.
Kaart: rannaniitude paiknemine Matsalu rahvuspargis.
Matsalu rahvuspargist hõlmavad rannaniidud umbes 3 000 hektarit. Paremini säilinud rannaniidud on Haeska, Põgari ning Salmi. Kuna siin pesitsevatele lindudele on väga tähtis madal taimestik ja roovaba veepiir, siis sobivad nende niitude hooldamiseks lihaveised. Üks sobivamaid tõuge on šoti mägiveis.
See on vana veisetõug, mis on pärit Šotimaa mägialadelt (ingl k Highland cattle – kõrgmaa veised). Need veised tunneb ära pika karvastiku ning suurte sarvede järgi.
Võrreldes teiste veistega on šoti mägiveised vähenõudlikud ning on paremini kohanenud vesistel ning kehvema söödakvaliteediga rohttaimedega märgaladel toimetulekuks. Kuna nad söövad rannaniidu paremini puhtaks, kui teised veisetõud, kasutatakse neid paljudel looduskaitsealadel rannaniitude ja teiste pärandkoosluste hooldamisel.
Šoti mägiveised Haeska rannaniidul
Rannaniidud on pesitsuskohaks kurvitsalistele, kes vajavad madalat taimestikku, veiste mudaseks trambitud lompe ning lagedat mudast rannikut. Kuna need linnud otsivad sageli toitu madalas vees jalutades, nimetatakse neid ka kahlajateks. Et mudast ussikesi ja putukaid kätte saada, on neil lindudel pikk nokk. Kui rannakarjamaa pilliroogu täis kasvab, siis kaovad need linnud juba mõne aasta pärast.
Kuna paljudes Läänemere äärsetes riikides on rannaniidud juba praktiliselt kadunud, on Matsalust saanud niidulindude üks olulisemaid pesitsuskohti.
Kõrede kaitseks on mitmetele Matsalu rannaniitudele loodud spetsiaalsed lombid, kus juttselg-kärnkonnad kudeda saavad.
Rannaniidul pesitsevad linnud sõltuvad väga palju niiskusest. Sademetevaesel aastal kuivavad niitudel olevad lombid juba pesitsemise ajal ning linnud ei leia lompide kuivanud porist piisavalt toitu. Seetõttu on mitmetele Matsalu rannaniitudele (näiteks Haeskasse) kaevatud kõre ehk juttselg-kärnkonna jaoks madalad kudemisveekogud. Sellised niidule süvendatud lombid on abiks ka lindudele, sest need püsivad kauem niisked ning pakuvad neile toitumisvõimalusi.
OHUSTATUD NIIDULINNUD
Rannaniitude kinnikasvamisest eelmise sajandi lõpukümnenditel annab ilmeka ülevaate pesitsevate kahlajate arvukuse muutus. Peaaegu kõigi niidukurvitsaliste arvukus on viimase poole sajandi vältel tugevalt langenud. Eriti ohustatud on tänapäeval niidurüdi, keda elab meie aladel veel kuni 250 haudepaari, sh kolmandik niidurüdidest elab just Matsalu rannakarjamaadel. Alltoodud graafikult ilmneb, et veel 1970. aastate alguses pesitses niidurüdisid Matsalu lahe ümbruses enam kui 150 haudepaari. Seega on vähem kui poole sajandi vältel kadunud üle poole populatsioonist. Kaasajal on tänu rannaniitude säästlikule majandamisele arvukuse langust õnnestunud pidurdada.
Niidurüdi arvukuse muutus Matsalu rahvuspargis aastatel 1970-2010. Neljakümne aastaga liigi arvukus kahanenud 60% võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur.