Matsalu looduse kujunemine on tihedalt seotud siinse inimasustusega. Merest tõusnud maale elama asunud muinaseestlased hakkasid kujundama rahvuspargi tänast nägu. Sajandeid kestnud karjakasvatuse tulemusena tekkisid praegused liigirikkad ranna-, luha- ja puisniidud. Ümbritsev elukeskkond andis ainest ka tollaste elanike loomingule.
Seetõttu on rahvuspargis olulisel kohal kultuuripärandi hoidmine. Väikestes külades üritatakse säilitada vanu hooneid, mis on sajandite jooksul kujunenud maastikupildi lahutamatuks osaks. Matsalus elavate inimeste kaasabil on talletatud palju vanu lugusid, mis aitavad mõista tollaste inimeste elulaadi. Taaselustatud on madalapõhjaliste lootsikute ehitamise traditsioon. Käesolevast peatükist leiad teavet rahvuspargi inimeste traditsiooniliste tegevuste ja elulaadi kohta.
Kirbla küla naised kohalikes rahvariietes (1935). Maimu Pärnpuu erakogu.
KULTUURIPÄRANDI HOIDJA
Krista Kallavus, kultuuripärandi spetsialist
Krista Kallavus asus Matsallu elama juba 30 aastat tagasi. Kohaliku elanikuna on tal tugev side nii siinse looduse kui inimestega. Oma töös talletab ta kildhaaval suulist rahvapärimust, mis kipub ajas kiiresti kaduma. Vanade lugude ja muistendite kaudu muutuvad paremini mõistetavaks ka siinses maastikus leiduvad vanad asustusjäljed. Oma töö kaudu aitab Krista säilitada rahvakultuuri, et ka järeltulevad põlved mõistaksid Matsalu kujunemise lugu.