Matsalu siselaht on Eesti rannikul kõige olulisem partide, luikede, hanede ja sookurgede rändeaegne koondumiskoht. Matsalu asub Ida-Atlandi rändeteel ning siit lendab igal aastal läbi üle 2 miljoni veelinnu. Nendest jääb lahele lühemaks või pikemaks ajaks peatuma üle 230 000 linnu.
Matsalu laht on hilissuvel oluliseks koondumiskohaks punapea-vartidele.
Siinse linnurikkuse üheks põhjuseks on madal vesi, mis võimaldab mittesukelduvatel lindudel (nt luiged, haned, paljud pardid) lahe põhjast toitu kätte saada. Teiseks oluliseks põhjuseks on hästi hooldatud rannaniidud, kus veepiiril ei kasva pilliroogu. Vahetult kalda lähedale jääv madal vesi ning mudane rannik on toitumiskohaks paljudele partidele ning mudast toitu otsivatele kahlajatele. Kevadel algab lindude rändeaegne koondumine jääminekuga. Kõige rohkem on siin peatuvaid veelinde aprilli keskpaigast mai keskpaigani. Lahel peatuvaid luiki, hanesid ja parte on kõige rohkem aprilli teisel poolel (2−3 nädala jooksul pärast jääminekut). Mais jäävad siia arvukamalt valgepõsk-lagled, keda peatub Haeska ja Puise ümbruse põldudel mitukümmend tuhat. Kõige rohkem on neid vahetult enne äralendu mai keskel.
Kõige haruldasemaks läbirändajaks on üle-maailmselt ohustatud väike-laukhani – kevarände ajal peatub neid siin kuni 30 isendit. Kogu Euroopas on väike-laukhane asurkonna suuruseks kõigest 70-80 lindu. Päeval siselahel ja Haeska rahudel puhkavad väike-laukhaned toituvad varahommikuti rannaniidul ning põldudel. Et taastada neile haruldastele lindudele sobivaid peatuspaiku, püütakse kaht laidu (Suur- ja Väikerahu) karjatamise abil pilliroost puhastada. Mõlemad laiud on linnutornist hästi nähtavad. Praegu veel võrdlemisi pilliroogu täis laidudel pesitsevad kühmnokk-luiged, hallhaned ja mitmed pardid. Seal on lindudel turvalisem pesitseda kui rannaniitudel, sest väikekiskjatel on raskem pääseda pesi rüüstama.