Roostik on kõrge taimestikuga kooslus, mis kasvab maismaa ning veekogu piirialal. Roostikud kasvavad mudasel või liivasel pinnasel, kõige ulatuslikumalt jõgede suudmealal, järvede või madalate merelahtede kallastel. Nad on pidevalt või perioodiliselt (suurvee ajal) üleujutatud.
Roostike omapäraks on, et sageli võib seal kasvada vaid üksainus domineeriv taimeliik – harilik pilliroog. Sellist ühe taimeliigi domineerimist ei esine üheski teises looduslikus taimekoosluses. Siiski ei kasva roostikes üksnes pilliroog, vaid ka teisi kõrgekasvulisi taimeliike, nagu näiteks kõrkjas, hundinuiad, kaisel jt.
Roostike levik Matsalu rahvuspargis.
Eestis on roostike pindala hinnanguliselt 20 000 hektarit. Kõige suurem roomassiiv jääbki Matsalu rahvuspargi territooriumile. Matsalu lahe idaosas, Kasari jõe suudmealal laiub roolaam, mille pindalaks on eelmisel kümnendil hinnatud koguni 3 000 hektarit. Kaasajal on poollooduslike koosluste hooldustööde tulemusena roostike pindala vähenenud 2 000 hektarini.
Nii ulatuslikud, kui viimastel kümnenditel, pole Matsalu roostikud mitte kunagi varem olnud. 19. sajandi lõpus võis Matsalu lahe ümbrusest pilliroogu leida kõigest 1000 ha suuruselt alalt.
20. sajandi alguses hakati täheldama roostike levimist üha lääne poole. Tasapisi hakkas roostik ümbritsema ka lahe siseosas paiknevaid väikesaari (Haeska rahusid).
Pärast Kasari jõe süvendamist hakkas roostik veelgi jõudsamalt vohama ning lääne suunas levima. Eriti ulatuslikult hakkas suurenema roostike pindala piki lahe lõuna- ja põhjakallast, lahe sügavamas keskosas oli pilliroo pealetung aeglasem.
Roostike levimisele on lisaks süvendamisele kaasa aidanud nõukogude aja intensiivne põllumajandus, mis jõgedesse üha rohkem toitaineid kandis ning pilliroo kasvule vaid hoogu juurde andis. Oma osa on loomulikult ka Lääne-Eestis toimuval maakerkel – keskmiselt 2,5 mm aastas.
Roostikud on oluline pesitsuskoht paljudele linnuliikidele. Matsalu roostikes pesitsevad näiteks hüüp, roo-loorkull, hallhani, tuttvart, tuttpütt, lauk, täpikhuik, rooruik, roo-ritsiklind, rästas-roolind jpt. Suve lõpus, kui pardid kaotavad sulgimise ajaks lennuvõime, on roostik lindudele oluline varjepaik kiskjate ja röövlindude eest.
Matsalu roostikud on sulgimiskohaks tuhandetele veelindudele (pildil sulgiv tuttvardi isaslind).
Talvel toituvad siin meelsasti sinitihased ning väike-kirjurähnid, kes tulevad pilliroovartel talvituvaid putukavastseid sööma. Sinitihaste jahil ilmuvad roostike äärde ka hallõgijad ehk tihasekullid.
Kõrge pilliroomüür meeldib ka imetajatele. Matsalu roostikes võib sageli liikumas näha põtru, metskitsi ning metssigu. Kasari jõe roostunud kallastel võib näha kopraid.
Roostikud on varjekohaks paljudele imetajatele - päeval varjuvad siia ka uhked põdrapullid.