Kasari ning tema lisajõgede üleujutatav 4000 ha suurune luht on suurim kogu Põhja-Euroopas. Parimad paigad Matsalu rahvuspargis luhamaastikega tutvumiseks on Rannajõe ja Kloostri vaatetornid.
Luht on jõgede tulvavetest regulaarselt üleujutatav kõrge rohuga heinamaa. Luhad on vee- ja rannikulindudele tähtis rändepeatuspaik ning pesitsusala. Need püsivad lagedana vaid tänu niitmisele või karjatamisele. Üleujutus on luha aastaringis väga oluline periood. Tulvaveed toovad endaga kaasa setteid, mis soodustab rohukasvu. Mida pikem ja ulatuslikum on üleujutus, seda parem on see luhas pesitsevatele lindudele.
Kevadeti üleujutatav luht on oluline peatuspaik kümnetele tuhandetele veelindudele.
Kõige muljetavaldavam on luhta vaadata kevadise suurvee ajal. Lume sulamise ajal tõusevad Kasari ja selle lisajõed üle kallaste ning jõgede ääres paiknevad ulatuslikud alad ujutatakse üle. Tavaliselt püsib suurvesi paar nädalat ning sel ajal ei pruugi kuiva jalaga torni pääseda. Jõgede tulvavesi toob endaga kaasa toitaineterikkaid setteid. Tänu sellele kasvab luhas rohi kiiremini. Üleujutuste ajal on Kasari luht Matsalu lahe pikendus moodustades hiiglasliku veevälja. Sellel ajal peatuvad luhas tuhanded rändel olevad luiged, haned ja pardid.
Siinset loodust on tugevalt mõjutanud 1920.−1930. aastatel toimunud kuivendamine, mille eesmärk oli parandada kohalike talunike põllu- ja heinamaid. Maa parandamiseks kaevati Kasari ja selle lisajõgede alamjooksule sirged kanalid. Vaatetornist on hästi näha, et Kasari jõgi kulgeb ebaloomulikult sirges, inimese kujundatud voolusängis.
Kuivendamise tulemusena püsib suurvesi luhas lühemat aega ning üleujutused ei ole nii ulatuslikud. See mõjutab kõige rohkem linde, kes jäävad luhta pärast vee taandumist pesitsema (rohunepp, tutkas jt). Vesiste alade kiire kadumine vähendab lindude toidubaasi. Ka luhas kasvav paju- ja lepavõsa viitab üleujutuste vähenemisele.
Luha kinnikasvamise vältimiseks on vaja seda igal aastal niita.
Luhamaastike säilitamisel võlgnevad looduskaitsjad suure tänu talunikele, kes aitavad sellel unikaalsel kooslusel püsima jääda. Kuula intervjuud Kasari luha hooldaja Kulno Rehkaltiga.