Loopealsed asuvad kõrgematel paeseljandikel, mida merevesi enam üle ei ujuta. Need on enamasti tekkinud endistest rannaniitudest. Kui merevee mõju katkeb, kaob rannaniitudele omane soolalembene taimestik.
Merest kerkinud viljakama pinnasega alad võeti juba aastasadade eest põllumaana kasutusse. Seetõttu on looduslikud kooslused säilinud vaid seal, kus õhuke huumuskiht põlluharimist ei võimaldanud.
Tänapäeval on säilinud avatuna vaid väike osa kunagistest alvaritest. Looniitudega saab tutvuda Salevere-Kõera kandis, Metskülas ja Meelvas ning Kirikukülas. Vähemal määral võib looniite leida veel ka Puise ja Kelu ümbrusest.
Looniidud on väga tundlikud taimekooslused, mis sõltuvad täielikult traditsioonilise põllumajanduse jätkumisest. Karjatamise või niitmise lõppemisel kasvavad need niidud kiiresti kinni. Kui varasematel aastatel karjatati Kõera loopealsetel ka lambaid, siis praegu hoiavad neid maastikke avatuna lihaveised.
Eesti hobused Petaaluse alvaril.