Mõisaajal oli Matsalu lahel kaks olulist linnujahi objekti. Kevadel peeti jahti peamiselt luikedele ning sügisel partidele. Linnurikka lahe äärde sõitsid küttima linnadest ning isegi välismaalt kohale tulnud jahimehed. Matsalu lahe siseosa äärseid talusid kasutati peatuspaikadena. Mõnest kujunesid jahimeeste alalised kokkusõidukohad. Luikede ligimeelitamiseks kasutati puust meisterdatud ning valgeks värvitud peibutisi.
Luikede ligimeelitamiseks kasutasid jahimehed puust valmistatud kujusid.
Pardijahil kasutati abilistena kohalikke talunikke, kes viisid jahimehed ruupadega linnurikastesse lahesoppidesse. Ruuba esiosas püsti seistes tulistati ülelendavaid parte. Eriti populaarne jahipidamiskoht oli Kirikuküla juures paiknev Saare rand.
Enne kaitseala loomist oli Matsalu populaarne linnujahiala. Jahimehed oma saagiga Haeska rannas, 1946. aastal. Foto: Ants Ale erakogu.
Alates kaitseala moodustamisest 1957. aastal kehtib Matsalus range linnujahi keeld. Tänapäeval peetakse jahti vaid looduskaitselistel eesmärkidel. Matsalus kütitakse väikekiskjaid ning metssigu, kes on ohuks maas pesitsevatele lindudele. Metssea kõrge arvukus mõjutab ebasoodsalt ka käpalisi, mille juuremugulatest nad meelsasti toituvad. Erilise tähelenapnu all on meie loodusesse lisandunud võõrliikide – kähriku, mingi ning šaakali arvukuse piiramine.