Matsalu talunikele andis märgatavat lisasissetulekut roo varumine. See oli nii kohalik ehitusmaterjal kui ka müügiobjekt. Roogu lõigati talvel jää pealt. Kui 20. sajandi alguses olid majadel valdavalt õlgkatused, siis peale rehepeksumasinate kasutuselevõttu asendusid enamik neist roogkatustega. Roogu kasutati ka majaseinte välisvoodriks, kergete kõrvalhoonete (heinaküünid, väljakäigud) seinte ehitamiseks, peenramaa aedadeks ning loomade allapanuks.
Matsalu roovaht Priidu Raudkivi. Foto: Keskkonnaameti arhiiv.
Roo lõikamiseks oli vaja tugevat pakast, et jää kannaks nii inimest kui ka hobust. Pakaselisel 1935. aasta talvel lõigati roogu isegi hobuniidukiga ning välja veeti sadu koormaid pilliroogu. Roogu niideti 4‒16 hektari suuruselt maalappidelt, roolõikamise õigus tuli soetada oksjonil. Mõisaajal olid ametis roovahid, kelle ülesanne oli teha järelevalvet roolõikajate üle. Et kontroll oleks tõhusam, paigutati roovahid elama otse luha äärde.
Matsalu elanikud varutud pillirooga. Foto: Keskkonnameti arhiiv.
Roo lõikamiseks oli vaja ilusaid ilmu ning mitte liiga paksu lund. Roo varumist takistas ka korkjää. Puhastatud pilliroog seoti vihkudesse, pahn läks aga loomadele allapanuks. Mõisaajal veeti parem ja kvaliteetsem roog Pärnusse. Roost valmistatud plaatidega soojustati majade seinu. Selliseid rooplaate ehk rooliite tehti Lihulas veel 1960. aastateni.
Tänapäeval on pillirool oluliselt rohkem kasutusalasid kui 100 aasta eest. Endiselt on au sees roogkatuste ehitamine. Pilliroost valmistatud matte kasutatakse seinte soojustamiseks. Väga laialdaselt kasutatakse roogu ka käsitöös, näiteks jõuluehete valmistamiseks.