Matsalu looduskaitseala moodustamine on tihedalt seotud Kirblas sündinud Eerik Kumari tegevusega. Looduskaitsja üritas seda piirkonda kaitse alla võtta juba 1936. aastal, kuid tollal ei õnnestunud see linnujahimeeste vastuseisu tõttu.
Matsalust sai looduskaitseala Eerik Kumari sihikindla töö tulemusena alles paarkümmend aastat hiljem, 1957. aastal.
.jpg)
Rahvuspargis peatuvate ja pesitsevate lindudele rahu tagamiseks on loodud mitmeid liikumispiiranguid.
Matsalu looduskaitseala on loodud peatuvate, sulgivate ja pesitsevate lindude ning nende elupaikade kaitseks. Loodusväärtuste kõrval on olulisel kohal kultuuripärandi säilitamine. 1976. aastal sai Matsalust Eesti esimene rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk Ramsari ala. 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Tulemusliku looduskaitsetöö eest on Matsalule omistatud Euroopa Nõukogu diplom.
Rahvuspark, mille pindala on 48 610 ha, hõlmab Kasari jõe alamjooksu, Matsalu lahe ning sellega piirneva Väinamere osa koos umbes 50 meresaare ja laiuga.
Matsalu asub viimase 3000 aasta jooksul merest kerkinud tasase pinnamoega alal. Kõrgemad on vaid paekivist kõrgendikud – Kirbla mägi (kõrgus 33 meetrit merepinnast) ja Salevere Salumägi (23 meetrit merepinnast).
Kui siinsed rannaalad merest kerkisid, hakati neil kohe loomi karjatama. Aastasadu kestnud traditsioonilise põllumajanduse tulemusena on välja kujunenud Matsalule tüüpilised lagedad maastikud (ranna- ja luhaniidud).
Rannaniitude hooldusel on suur tähtsus kohalike talunike panusel.
Rahvuspargi idaosas asub Euroopa suurim hooldatav lageluht, mille pindala on 4000 ha. Siinse looduse üks võimsamaid vaatemänge on iga-aastane üleujutus Kasari jõe alamjooksul. Kuna Kasari jõge süvendati 1930. aastatel, ei kesta üleujutused luhas enam nii kaua kui aastasadu tagasi. Tulvavetest üleujutatud luht on oluline peatuspaik veelindudele (luikedele, hanedele ja partidele). Luhaniite saab näha Kloostri ja Rannajõe vaatetornist ning Kasari silla ümbruses.
Matsalu rahvuspargis asub ligi 3000 hektarit rannaniite. Need madala rohuga rannakarjamaad on lisaks üle-euroopaliselt ohustatud lindudele (niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle) elupaigaks ka juttselg-kärnkonnale ehk kõrele. Rahvuspargi kõige olulisem eesmärk on tagada traditsioonilise põllumajanduse (niitmine, karjatamine) jätkumine Matsalu rannikualadel. Selle elupaigaga tutvumiseks sobivad Keemu ja Haeska vaatetorn ning Põgari-Sassi, Teorehe, Metsküla või Mõisaküla ümbruse rannaniidud.
Matsalu lahe idaosas ning Kasari delta lääneosas asub Eesti suurim roostikumassiiv, mille pindala on ligikaudu 2000 hektarit. Roostikega tutvumiseks tasub külastada Penijõe või Suitsu vaatetorni. Aprilli‒mai soojadel õhtutel võib Matsalu roostikes kuulda põnevaid ööhääli. Siin häälitsevad hüüp, roo-ritsiklind, erinevaid roolinnud, täpikhuik ja rooruik.
Väinamere laidudel asub üks Eesti suurimaid räusakolooniatest.
Rahvuspargi Väinamere osas paikneb ligi 50 väikesaart ja laidu. Laidudel asuvad linnukolooniad, kus tihedalt külg-külje kõrval pesitsevad kajakad, tiirud, kühmnokk-luiged, hallhaned, tõmmuvaerad, hahad, meriskid, liivatüllid jpt. Ka Matsalu lahes asuvad mõned laiud. Nende laidude linnurikkust saab eemalt vaadata Keemu või Haeska vaatetornidest. Nii Väinameres kui Matsalu lahes asuvaid suuremaid laide kasutati veel eelmise sajandi alguses heina- ja karjamaadena.
Matsalu metsad on lehtpuupuistud, mis on kujunenud endiste metsaheinamaade ja -karjamaade kinniskasvamisel. Puisniite on võimalik näha Penijõe lähedal Kirikukülas. Metsadega saab tutvuda Salevere Salumäe, Suitsu ja Kiideva matkaradadel.
MATSALU VÄLISKÜLALISE PILGU LÄBI
Barry Cooper, Briti Kuningliku Linnukaitseühingu (RSPB) haridusprogrammi juht
Barry Cooper töötab 1,2 miljonit loodushuvilist ühendavas Briti Kuninglikus Linnukaitseühingus haridusprogrammi juhina. Retkejuhi ja koolitajana on ta külastanud sadu kaitsealasid kogu maailmas. Matsalu rahvusparki peab ta enda poolt külastatud paikadest üheks kõige erakordsemaks. Oma intervjuus räägib ta peamistest väärtustest, mis teevad siinse märgala unikaalseks kogu Euroopas.