Võsaülane on meie ülastest kõige tavalisem. Ta on varjulembene taim, kes kasvab metsaservades, võsastikes ning laane- ja salumetsades.
Ta kasutab varakevadise õitsejana ära aja, mil puudel pole veel lehti ning metsa alla jõuab rohkem valgust. Võsaülase õied ei lõhna ning neis puudub ka nektar. Kogu taim on väga mürgine ning nahale sattunud mahl võib tekitada vesiville. Võsaülane närtsib pärast noppimist kiiresti. Tema kohta on üle 150 rahvapärase nimetuse. Taim levib edasi pika maa-aluse varre ehk risoomi abil. Võsaülane võib teise meie tavalisema ülase – kollase ülasega (Anemone ranunculoides) – ristuda ning moodustada hübriide. Võsaülase seemneid levitavad sipelgad.