Harilik varsakabi kasvab luhal olevates lompides ja jõgede kallastel, kus vesi püsib mitu nädalat.
Taimele on nime andnud selle kabjakujuline leht. Varsakabja lopsakad lehed võivad kasvada kuni paarikümne sentimeetri laiuseks. Õitsemise ajal on taim „jalgupidi” vees. Kui luhas vesi langeb, jääb taim harilikult kuivale.
Varsakabi õitseb aprillis‒mais, mõnikord võib sügisel ka teist korda õitseda. Varsakabjal on suur, 3‒4 cm läbimõõduga õis, mis koosneb viiest kollakaks värvunud tupplehest. Õiel puuduvad kroonlehed.
Taime vars on vees kasvamiseks väga hästi kohastunud. Kõrge veeseisu ajal tõstab vesi õhku täis varred kõrgemale ning taim ei jää vee alla. Vihmavett täis õies võib õietolm emakani ujuda – see aitab tolmelda ka siis, kui putukaid on vähe.