Nastik on harilikult halli või pruuni värvi ning tumedate tähnidega. Harva esineb ka täiesti musti nastikuid. Heaks määramistunnuseks on kaks kukla taga olevat kollast laiku. Nastik kasvab kuni 150 cm pikkuseks. Isasloomad on emasloomadest ligikaudu poole väiksemad.
Nastiku elupaigaks on mererannad, jõgede kaldad ning niisked niidud. Hea ujujana asustab ta ka rannikulähedasi väikesaari. Ujuval nastikul ulatub üle veepinna ainult pea. Ohu korral võib madu pikaks ajaks vee alla sukelduda. Matsalus on nastik tunduvalt arvukam kui rästik.
Oktoobrist aprillini talvituvad nastikud urgudes. Talveunest virgunud loomad on aeglased. Nastikute pulmamäng toimub aprilli lõpus või mais.
Päeva alustab nastik enda soojendamisega. Nastik peab jahti peamiselt hommiku- ja õhtutundidel. Ohu korral põgeneb ta väga vilkalt. Kui see ei õnnestu, teeskleb ta surnut või eritab haisvat nõret.
Emane nastik muneb kuni 40 nahkja koorega muna. Munad asetatakse sooja kohta, näiteks leheküdisse või kõduneva puunoti alla. Sobivasse munemiskohta võib koguneda kuni mitukümmend emaslooma. Peale munemist jääb emane nastik paariks päevaks munemiskoha lähedusse. Juulis-augustis kooruvad noored nastikud on 15−20 cm pikkused.
Nastiku toiduks on konnad ja nende kullesed, sisalikud, hiired, väikesed kalad, samuti linnupojad. Teda ennast ohustavad rebased, kährikud, nugised, siilid, toonekured ja sookured. Nastik on looduskaitse all (III kaitsekategooria).