Mink ehk ameerika naarits on veekogude kallastel elav poolveeline imetaja.
Ta ujub ning sukeldub hästi. Mink toitub limustest, konnadest, kaladest, närilistest ning linnumunadest ja -poegadest.
Mink on meie looduses võõrliik. Nende asurkonnale on aluse pannud karusloomakasvandustest lahti pääsenud loomad. Matsalu rahvuspargis kohtab seda väikekiskjat eeskätt jõgede ääres, kuid hea ujujana suudab ta pääseda ka linnurikastele laidudele. Linnurikastel kaitsealadel on ta suureks ohuks maas pesitsevatele lindudele.
Mingi jooksuaeg on märtsis‒aprillis. Pesa rajavad nad kaldal olevasse õõnsusesse, enamasti puujuurte alla. Mais sünnib emasloomal harilikult 4‒5 poega. Pojad on alguses täiesti paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt.
Mingi isasloomadel algab jooksuaeg euroopa naaritsatest paar nädalat varem. Nende isasloomad paarituvad euroopa naaritsa emasloomadega. Selline loode ei hakka aga arenema ning kärbub. Seetõttu on see võõrliik põhjustanud kohaliku poolveelise imetaja väljasuremise meie loodusest.