Metssiga elab niisktel ning kõrge taimestikuga aladel. Matsalus võib neid loomi kohata pea kõikjal: Kasari luhas, jõgede kallastel ning tihedamates metsatukkades. Päeval varjavad nad end roostikus või tihedates põõsastikes.
Lühikeste jalgade tõttu on metsseal raske sügavas lumes liikuda. Seetõttu hukkub karmidel talvedel suur osa meie metssigadest.
Hea sigimisvõime tõttu taastavad nad oma arvukuse kiiresti. Aprillis-mais sünnib emistel 5-6 triibulist põrsast. Poegimiseks meisterdab emis kulust, samblast ja okstest pesa.
Metssead elavad suurtes karjades, kus võib olla mitukümmend looma. Kari koosneb mitmest emasloomast, nende põrsastest ning kesikutest. Karja juhib mõni vanem ja kogenum emasloom. Vanemad kuldid elavad üksikult.
Metssiga on kõigesööja, toitudes taimejuurtest, putukatest ja nende vastsetest, vihmaussidest, kahepaiksetest, roomajatest ning linnupoegadest. Eriti armastavad metssead pilliroo mahlakaid ja suhkrurikkaid risoome. Liiga kõrge arvukuse korral ohustavad metssead käpalisi, sest loomad armastavad toituda nende juuremugulatest.
Täiskasvanud metssea ainsateks looduslikeks vaenlasteks on hunt ja pruunkaru.