Metskits on luhas kõige tavalisem metsloom. Suvel on need imetajad punakaspruuni, talvel aga hallikaspruuni karvastikuga.
Metskitsel sünnib mai lõpus või juuni alguses kuni kolm täpilist talle. Juba mõne päeva vanused kitsetalled suudavad emale pikalt järgneda ning kiiresti joosta. Ohu korral eelistavad talled siiski end maadligi surudes kõrges rohus varjata.
Metskitsi on kõige parem vaadelda Kloostri ja Rannajõe tornist. Neid kauneid loomi näeb enamasti hommiku- ja õhtutundidel.
Metskitsede jooksuaeg on suve keskel (juunis‒juulis). Sel ajal võib kuulda sokkude võimsaid möiratusi. Kahjuks ei ole see kõige parem aeg nende ilusate loomade jälgimiseks, sest nad jäävad kõrge luhaheina varju. Ohtu märgates põgeneb metskits kõrgete hüpetega, tuues sageli kuuldavale haugatusi.
Talveks kogunevad metskitsed suurtesse karjadesse ning üritavad leida madalama lumega kohti, kus on kergem liikuda ja lume alt toitu välja kraapida. Kui metskitsede arvukus on kõrge, võib Matsalu kitsekarjades olla mitukümmend looma.
Kõige suuremaks ohuks on neile külmad talved. Karmidel talvedel hukkub toidupuuduse ning kiskjate tõttu palju metskitsi. Seetõttu koonduvad kitsed talve lõpus suurte karjadena küladesse.
Metskitsedele on ohtlik ka liiga paks lumi, mille tõttu nad ei suuda oma magamisaset sellest puhtaks kraapida. Lumes magamise tõttu haigestuvad nõrgemad loomad kopsupõletikku ning hukkuvad.