Kühmnokk-luige tunneb ära punase noka ning sellel oleva musta kühmu järgi. Ujuval linnul on tiivad sageli selja peal kaardus. Kui see lind lähedalt mööda lendab, kostub vali tiivavihin. Erinevalt meie teistest luikedest ei ole sellel liigil kõlavat pulmahüüdu (ingl k Mute Swan – tumm luik).
Kühmnokk-luik on meie luikedest ainus, kes jääb suveks Matsalu roostikesse ja laidudele pesitsema. Eesti aladel on ta uustulnuk, kes hakkas meil pesitsema umbes sajand tagasi. Kühmnokk-luikede arvukus hakkas jõudsalt kasvama umbes pool sajandit tagasi seoses roostike pindala kiire suurenemisega. Matsalust leiti esimesed kühmnokk-luige pesad 1961. aastal.
Laidudel pesitsevad kühmnokk-luiged on küllalt agressiivsed ning tõrjuvad teised linnud pesa ümbrusest minema. Kuna luikedel pole peale merikotka looduslikke vaenlasi, on nad kõige kiiremini kasvava arvukusega veelinnud Matsalus. Kühmnokk-luikede väga suur arvukus on ilmselt põhjustanud mitme teise veelinnu arvukuse vähenemise.