Kormoran on umbes hanesuurune must lind. Ta on väga hea ujuja ja sukelduja, kuid erinevalt teistest veelindudest ei ole tema sulestik vettpidav. Pärast ujumist peab kormoran sulgi kuivatama, sest erinevalt teistest veelindudest puudub tal rasunääre. Sulgede kuivatamiseks istub kormoran kivile ning sirutab tiivad laiali. Nii võib lind tiibu avatuna hoida lausa tunde.
Kormoran on kalatoiduline ning sööb päevas 300−400 grammi kala. Nad pesitsevad laidudel kasvavatel puudel või nende puudumisel maapinnal. Pesade ümbrus on kaetud valgete väljaheidetega, mis hävitab kasvava taimestiku.
Matsalu laidudel hakkasid esimesed kormoranid pesitsema 1984. aastal. Paarikümne aastaga kasvas nende arvukus umbes 3000 paarini. Kõige suuremad kormoranikolooniad paiknesid Tondirahul, Papirahul ja Sipelgarahul. Võrreldes teiste lindudega on kormoran väga tundlik häirimise suhtes ning linnud jätavad kergesti oma pesad maha. Kormoranide arvukust vähendavad siinmail tõenäoliselt ka merikotkad, kes jahivad koloonias nii vanalinde kui poegi. Selle tulemusena on suured kormoranikolooniad Matsalu väikesaartelt tänaseks kadunud.
Kormorane võib arvukamalt kohata Kasari jõe suudmes, Puise ninas ning Keemul. Varakevadel kogunevad kormoranid arvukalt toituma ka Kasari silla lähedusse jõele.
Matsalus rõngastatud kormoranide taasleiud