Penijõe mõisas asuvad Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tööruumid. Nimetatud asutuste töötajad tegelevad looduskaitsetööde korraldamise, teadustöö ja seire ning kaitsealade tutvustamisega. Penijõel asub ka Matsalu Rõngastuskeskus, mis koordineerib lindude ja nahkhiirte märgistamist kogu Eestis. Mõisa teisel korrusel paikneb Matsalu looduskeskus. Siin asub rahvuspargi loodusväärtusi tutvustav põhjalik ekspositsioon. Soovi korral saavad külastajad vaadata siinse looduse aastaringi tutvustavat meeleolukat pildiprogrammi. Looduskeskuses on ka seminariruum ja õppeklass. Keskkonnaamet ja RMK korraldavad koolidele loodusharidusprogramme.

Penijõe mõisa kõrvalhoones asub ohustatud liikide taastuskeskus. See tegeleb hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide (erinevad käpalised, juttselg-kärnkonn) taasasustamisega meie loodusesse.

 

PENIJÕE MÕISA AJALUGU

Penijõe mõis rajati 17. sajandi alguses. Esialgne kahekorruseline härrastemaja valmis 18. sajandi alguses. Pea kogu 18. sajandi valitses siin vana von Aderaste aadlisuguvõsa, kellele kuulus ka mitu mõisa Saaremaal (Pädaste, Pöide). 1828. aastal sai mõisa omanikuks Gottfried Woldemar von Middendorff, kelle ajal valmis uus härrastemaja. 1907. aastast kuulus mõis Johann von Wetter-Rosenthalile.

Eesti Vabariigi ajal kuulus mõis Põllutööministeeriumile. 1935. aastal avati Penijõel põllutöö ja karjakasvatajate kool. Pärast põllutöökooli sulgemist asus Penijõel Lihula sovhoosi keskus ja aastail 1958‒1961 Matsalu Riikliku Looduskaitseala kontor. Hiljem ehitati maja ümber korteriteks. 1998. aastal kinkis vald mõisa Keskkonnaministeeriumile. Aastal 2000 hoone renoveeriti ning sellest sai Matsalu looduskaitseala keskus.

Õppepraktika Penijõel põllutöö ja karjakasvatajate koolis. Foto: Keskkonnaameti arhiiv.