Valgepõsk-laglesid on lihtne ära tunda mustvalge sulestiku järgi. Võrreldes teiste hanedega on nad veidi väiksemad. Kui lagleparv korraga lendu tõuseb, kaasneb sellega vali häälitsemine. Lagle on rände ajal üsna häälekas ning ülelendavaid parvi on kõige lihtsam avastada kuulmise järgi.
Valgepõsk-lagle saabub Matsalu rannakarjamaadele aprilli keskel. Esialgu on neid teiste hanede seas üksikuid, massiliseks muutub lagle aprilli lõpus. Vahetult enne äralendu mai keskel võib Haeska ja Keemu rannaniidul korraga peatuda 15 000−20 000 valgepõsk-laglet. Laglede sügisränne toimub septembri teisel poolel ja oktoobris. Sügisrändel peatuvad need linnud meil siiski lühemat aega ja nende arv pole nii suur kui kevadel. Kevadel peatub rahvuspargis 40 000−60 000 ja sügisel 30 000–40 000 laglet.
Meil peatuvaid linde ootab veel ees pikk rändeteekond – pesitsema asutakse Novaja Zemlja saarele ning Teravmägedele. Põldudel nuumates koguvad lagled endale 2−3 nädalaga edasirändamiseks vajalikku rasvavaru. Lagled liiguvad pidevalt Matsalu lahe ja eemal paiknevate toitumispõldude vahel. Päeval saab toituvaid laglesid jälgida teedelt, kuid nende häirimise vältimiseks peaks auto kinni pidama lindudest piisavalt kaugel.