Hüüp on väikese haigru moodi lind, kelle nägemine on loodusesõbrale eriline sündmus. See pruunikirju linnuke elab varjatult roostikes, mille varjust ilmub nähtavale õige harva.
Tuntud on hüüp aga omalaadse häälitsuse järgi. Nende lindude hüüd kostub otsekui madalahäälse pudelisse puhumisena.
Linnu omapärane hääl ning peidulisus tekitas vanarahva seas linnust õige kummalisi arusaamu. Seetõttu hakatigi saladuslikku lindu ööhirmutajaks ning merehärjaks kutsuma.
Hüübi puhul on põnevaks pesitsuskäitumiseks tema polügaamsus – ühel isaslinnul võib olla 3−4 emaslindu. Seetõttu on hüübi pesi roostikes oluliselt rohkem, kui pilliroo varjus hüüdvaid hüüpe endid.
Hüübid on väga varased saabujad. Nad jõuavad meile mõnel aastal juba märtsi alguses, kuid häälitsema asuvad alles märtsi lõpus või aprilli alguses. Varase saabujana sõltub hüüp väga palju vana pilliroo olemasolust. Seetõttu ongi Matsalu roostikes oluline roolõikuse reguleerimine – ulatuslikud lagedaks niidetud roostikualad ei anna järgmisel kevadel hüübile piisavalt varje- ja pesitsusvõimalusi.
Matsalu roostikud on Eestis hüübi tähtsaim pesitsusala. Siin pesitseb 40−50 hüübipaari.
Hüübi hääl kostab kaugele ja seda võib kuulda Matsalu lahe ääres pea kõikjal. Kõige kindlam on hüüpi kuulda Kloostri ning Penijõe vaatetornist.